Tutvustus
Vastseliina käsitööühing hing koondab käsitööst huvitatud naisi erinevatest põlvkondadest ning tegutseb vabatahtlikkuse alusel. Ühtlasi on Vastseliina Käsitööühing ka MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü liige.
Vastseliina käsitööühingul on traditsiooniks saanud iga-aastane osalemine Vastseliina maarahva laadal, korraldades õnneloosi „iga loos võidab“, milleks seltsi liikmed vabatahtlikkuse alusel loosiauhinnad valmistavad. Suviseks laadaks on vaja 250-300 loosi. Kui arvestada ühe loosi valmistamiseks kuluvaks keskmiseks ajaks üks tund (tegelikult kulub kauemgi), tähendab see 250-300 tundi vabatahtlikku tööd. Loosiauhindade hulgas on ka väga töömahukaid käsitööesemeid. Traditsiooniks on peaauhinnaks lapitekk ning see õmmeldakse seltsi liikmete ühistöös, milleks kulub mitme nädala jagu iganädalasi kooskäimisi.
Samuti on iga-aastane traditsiooniline tegevus Vastseliina rahvamajas jõululaadal osalemine, kus samuti korraldatakse õnneloosi „iga loos võidab“ ning looside orienteeruv arv on 100-150.
Käsitööühingu liikmete arv on viimastel aastatel püsinud paarikümne ringis. Iganädalaselt käib korraga neist koos kaheksa kuni kümme liiget. Talveperioodil kogunetakse kaks korda nädalas, esmaspäeviti ja kolmapäeviti ning suveperioodil kord nädalas.
Vastseliina käsitööühingu motoks on: „Tegija tege tühäst tükü”.
Ajalugu
Vastseliina Käsitööühing on tegutsenud 1999. aastast, ent koos hakati käima juba neli-viis aastat varem.
Vastseliina käsitööühing on käivitatud ja ellu viidud üleriigilisi projekte, näiteks “Lapivaip 100” ja rahvusvaheline “Lapiline Balti kett.” Lapivaip 100 on ühtlasi ka Vastseliina käsitööühingu üheks olulisemaks saavutuseks. Sellest algatusest koostatud raamat “Lapivaip 100. Minu Eesti täna.” Eesti 100. juubeliks valmis 100 meetri pikkune lapivaip, mis koosneb 100x100 cm suurustest vaiba osadest, mille valmistasid 177 inimest Eesti erinevatest paikadest. Välja antud albumis on fotod vaipadest, nende autoritest lisaks vaiba lugu ja tegija tutvustus. Huvilistel on võimalik raamatut soetada Vastseliina käsitööühingust.
Aastaid oli käsitööühingu koostööpartneriks Vastseliina vald – ühingu liikmed tegid igale valla vastsündinule kingituseks lapiteki ning valla aukodanikele suure lapiteki. 2021. aastal õmbles Vastseliina käsitööühing Võru vallale meenetena kinkimiseks 50 vahvat kotti. Osaletud on Setomaa käsitööpäeval, erinevatel aastatel müüdud käsitööd Vastseliina linnuse juures.
2023. aastal korraldas käsitööühing ühisprojekti “Pooliku ruudu” mustriga lapitekkide õmblemiseks – selliseid tekke sai kokku 15 ning need olid tutvustamiseks väljas Vastseliina rahvamajas toimunud näitusel. Võimalikult suure sihtrühma tagamiseks valiti näituse toimumise ajaks maarahva laada aeg, mil piirkonnas viibib ka palju külalisi.
Ilme Aim on saanud Vabariigi aastapäeva tunnustuse Võru valla aasta tegu/tegija 2019 – Lapivaip 100 „Minu Eesti täna“. 2016. aastal sai Ilme Aim Vabariigi aastapäeva tunnustuse aukirja ja meene näol seoses pikaajalise ja aktiivse panustamisega käsitöö tegemistesse ja käsitöö propageerimisse läbi seltsitegevuse Vastseliina vallas.
2020. aasta augustis avas Vastseliina käsitööühing Vastseliina rahvamajas lahkunu mälestuseks emotsionaalse mälestusnäituse „Kummardus Ilmele”.
Vastseliina käsitööühingut on eest vedanud Urve Kenk (1999–2010 ) ja Ilme Aim (2010–2019 ). 2019. aastast juhendab käsitöölisi Margit Olesk. Üldiselt toimib ühing põhimõttel, et tegu ei ole vaid ühe ametliku juhendajaga, vaid kõik ühingu liikmed, kes on valmis mingis valdkonnas oma oskusi ja teadmisi edasi andma, on juhendajateks selles konkreetses valdkonnas või töölõigus. Nii toimub erinevaid töötubasid erinevate liikmete juhendamisel. Samuti kutsutakse rahaliste võimaluste olemasolul aeg-ajalt juhendajaid väljastpoolt läbi viima selliseid töötubasid, milleks liikmetel endil pädevus puudub. Korraldatud on palju koolitusi nii liikmetele kui kogukonnale.
