Helju Müürsepa 100. sünniaastapäev avas tema erakordse elutöö eri tahke
Tänavu möödus Vastseliina rahvatantsuõpetaja Helju Müürsepa sünnist 100 aastat. Vastseliina rahvatantsijad tähistasid seda tähtpäeva 13. juunil Vastseliina rahvamajas toimunud mõtterännaku ja uisuväljakul tantsuetendusega. Helju Müüsepa sünnipäeval, 25. augustil käis Vastseliina tantsurahvas Helju kalmule küünlaid asetamas ja toimusid südamlikud meenutushetked rahvamajas.
Sarus sündinud, kuid enamiku aja oma elust Vastseliina elanud Heljutädi (nii teda kutsuti) jättis maha hindamatu tantsupärandi, juhendades 59 aastat Vastseliina rühmasid, kes tegid paikkonna tantsutraditsiooni tuntuks üle Eesti. Oli aegu, mil Helju juhendatud Vastseliina segarahvatantsurühm oli tipptantsurühm ja Võrumaa esindusrühm, kellel oli hulganisti esinemisi.
Mõtterännak
13. juunil leidis Vastseliina rahvamajas aset Erkki Koorti modereeritud mõtterännak, mis keskendus Helju Müürsepale ning rahvatantsule ja spordile, mida ta kirglikult harrastas. Muidugimõista algas sündmus tantsija tervitusega.
Mõtterännak koosnes kolmest paneelist. Vestlustest tulid välja väga humoorikad, aga ka mitmed kompromiteerivad lood, mida osalised meenutasid. Esimeses paneelis "Räägime Heljust" jagasid mälestusi ja kokkupuuteid töö- ja mõttekaaslane Ivar Traagel, tantsija ja võrkpallur Lia Vahtra-Ojasaar, raamatukoguhoidja Lea Lillemets ning Vastseliina rahvatantsust uurimustöö teinud Vastseliina gümnaasiumi õpilane Liisu Heliste.
Vastseliina raamatukoguhoidja Lea Lillemets jutustas Helju Müürsepa tööaastatest Vastseliina raamatukogus, kus Helju Müürsepa tegeles lugemishuvi edendamisega just laste ja noorte hulgas. Lillemetsa sõnul aitas Helju Müürsepp kujundada mitme põlvkonna lugemisharjumusi. „Ta oli pühendunud juht, kes suutis hoida Vastseliinas kultuurielu kõrgel tasemel nii raamaturiiulite vahel kui ka tantsuplatsil,“ ütles Lea Lillemets. 1972. aastal tunnustati Vastseliina raamatukogu Võru rajooni parima raamatukogu tiitliga, mis kinnitas raamatukogu juhtrolli piirkonnas ja Helju Müürsepa võimekust hoida raamatukogu teenindustaset kõrgel tasemel. Helju Müürsepp töötas Vastseliina raamatukogu(de) juhatajana aastatel 1956–1975.
Haljutädi esimene tantsulaps Lia Vahtra-Ojasaar rõhutas tema täpsust ja korrektsust tantsujuhina. Võrkpalliplatsil oli ta aga Vahtra-Ojasaare meenutustes rahulik ja pigem toetav.
Ivar Traagel tõstis esile Helju kommet vahetult enne esinemise algust tantsukavasid muuta. „Näiteks Soomes 20 minutit enne tähtsal festivalil esinemist ütles Helju: „Aga nüüd teeme hoopis nii!““ jutustas Traagel. See oli Helju omapära ja ta tahtis kogu aeg paremini.
Teises paneelis teemal „Sport versus rahvatants“ arutlesid Vastseliinast pärit sportlane Margus Ader ning rahvatantsija Maire Udras rahvatantsu ja spordi teemadel. Vestlus läks nii põnevaks, et moderaator pidi kohati kahe diskuteerija vahel kohtuniku rolli võtma. Aderi sõnul ei saa rahvatantsu ja sporti eriastada või kõrvutada, sest need elasid Vastseliinas koos Helju Müüsepaga oma elu. „Nii spordil kui ka rahvatantsul peaks igapäevaselt või -nädalaselt olema oluline osa, sest neist on võimalik saada energiat, rütmi ja sportlikkust,“ ütles Ader mõtterännaku paneelis. Helju Müürsepp oli tema sõnul suurepärane võrkpallur, väga hea suusataja ja võimleja. „Selleks, et elus läbi lüüa peab oleme tohutu motivatsioon, anne ja töötahe. Läbi oma sporditausta on ta elus suutnud teha veel midagi,“ jutustas Ader. Ta kiitis Helju distsipliini: „Kuna Helju oli sportlase taustaga, siis viis ta ka rahvatantsus plaane ellu läbi sportlase mõtteviisi. Ta tahtis igal juhul maksimumi. Niisama pole mõtet minna, vaid minna ja teha hästi. See tuleneb spordi mõtteviisist.“
Kolmandas paneelis kohtusid tantsujuhid, kelle tantsuteed on kujundanud Helju õpetused ja juhendamine ning kes on temaga koostööd teinud ka maakondlikul tasandil. Vestlusringis olid Inga Leelanss, Valli Larionova, Tiiu Siim ja Maie Pau. Viimase sõnul kadestati Vastseliina kanti kõrge taseme ja muljetavaldava rühmade arvu pärast. Sellest lähtuvalt on Maie Paul hea meel, et Vastseliina on lisandunud ka tänapäeval uusi rühmi ja tantsuõpetajaid, kes Vastseliina rahvatantsu kätte on võtnud ja sel hääbuda pole lasknud.
Praeguse Vastseliina segarahvatantsurühma juhendaja Inga Leelanssi sõnul on tema tarkused suures osas Helju Müürsepalt saadud. „Korrektsus ja sammude täpsus on ikka see, mis on edasi kandunud ja mida kõik mäletavad,“ rääkis Leelanss. Vastseliina eakate tantsurühma juhendaja Valli Larionova, kelle esimene õpetaja Helju samuti oli, andis talle edasi tantsude kirjelduste lugemise oskuslikkuse. Ka Valli Larionova sõnul oli Helju meister tantsude ümber tegemisel ja kohendamisel. “Kui talle tantsukirjelduses midagi ei meeldinud, siis ta tegi nii nagu talle meeldis,“ meenutas ka Inga Leelanss muigega.
Tiiu Silm tõi Helju Müürsepa puhul esile käsitööga tegelemise – väga paljud rahvariided valmistati tollal ise.
Tantsuetendus „28 kg mälestusi“
Mõtterännaku järel toimus Vastseliina uisuväljakul võimas tantsuetendus „28 kg mälestusi“. Etenduse nimi tulenes uurimustöödest ja Helju koostatud üheksast kroonikast, millest nopitud mälestuste kogukaaluks kujunes 28 kilogrammi. Etendusse põimiti jutud ja tantsud, mida lavastasid Vastseliina rahvamaja laste ja noorte näiteringi juhendaja Kairi Kuusk ning segarühmade juhendaja Inga Leelanss. Tantsuetendusse oli oskuslikult põimitud Helju Müürsepa muud alad, nagu võrkpall ja suusatamine.
Etenduses kasutati helisalvestisi, milles oma hääle andsid Silvi Jansons ja Ivar Traagel. Heli salvestas Rain Traagel.
Esineid Vastseliina segarahvatantsurühmad Kullerid ja Kae Noh Inga Leelansi juhendamisel, naisrühm Naistepuna Annika Laanpere juhendamisel, Heldela Klubi tantsurühm Valli Larionova juhendamisel, neiduderühm Moonid Monika Jõemäe juhendamisel, Vastseliina lasteaia mudilased Kairi Kuuse juhendamisel, Vastseliina gümnaasiumi 1.–2. klasside ja 3.–6. klasside tantsurühmad Annika Laanpere juhendamisel.
Päeva lõpetas Vastseliina rahvamaja saalis toimunud simman ansambliga Lõõtsaliigutajad.
Sünniaastapäeva tähistamine
Helju Müürsepa sünniaastapäeval, 25. augustil toimusid Vastseliina kalmistul Helju haual käimisel järel meenutushetked Vastseliina rahvamajas. Kohalolijad said tagasi vaadata aastakümnete pikkusele tantsuteele, otsides piltidelt tuttavaid nägusid, meeleolukaid hetki proovidest, ühistest üritustest, tantsupidudelt ning lehitseda rahvatantsukroonikaid. Vastseliina raamatukoguhoidja Lea Lillemetsa sõnul oli Helju Müürsepp tuntud oma erakordselt põhjaliku ja kohusetundliku kroonika kirjutamise poolest. „Käsitsi kirjutatud ja üheksasse köitesse koondatud unikaalsed materjalid pakuvad põnevat sirvimist ja meenutamist veel aegade üleseltki,“ ütles Lillemets. Helju Müürsepp alustas kroonikate kirjutamist Vastseliina raamatukogus töötades, sellepärast peab praegune raamatukoguhoidja oluliseks, et kroonikad on tagasi jõudnud Vastseliina raamatukokku, kus on tagatud Helju Müürsepa pärandi säilimine paigas, mida ta ise aastakümneid südamega juhtis. Raamatukogus jäävad need unikaalsed käsikirjad ja mälestused tutvumiseks kohalikule kogukonnale, uurijatele ja järeltulevatele tantsupõlvedele.
Helju Müürsepa 100. sünnipäeval oli Vastseliina rahvamajas lisaks fotodele ja kroonikatele väljapanek tema pika elutöö jooksul pälvitud au- ja tänukirjadest, sealhulgas riiklikest ja kohalikest tunnustustest. Lisaks vaadati 1985. aasta Eesti dokumentaalfilmi „Helin“, kust sai näha teiste seas Vastseliina tantsurühma elavat tantsurõõmu ja Heljutädi muhedaid õpetussõnu, mis liigutasid paljusid kohalviibijaid. Film telliti ametlikult tähistamaks XX üldlaulu- ja tantsupidu.
Helju Müürsepa elutöö ja pärand on osa Vastseliina kultuuriloost, selles on rahvatantsu ja sporti, raamatukogutööd ning kohaliku elu edendamist. Tema aastakümnete jooksul talletatud kroonikaid ja mälestusi kannavad edasi nii tänased tantsurühmad ja nende juhendajad kui ka kohalik kogukond.
