Lasva Käsitööselts tähistas 30. tegutsemisaastat

Sel aastal tähistab Lasva Käsitööselts märkimisväärset verstaposti – 30 tegutsemisaastat.

1995. aasta sügisel Lasva rahvamajja kogunenud nahkehistööhuviliste ringist kujunes kiiresti üks piirkonna aktiivsemaid kodanikualgatusi. Seltsi ametlik asutamiskoosolek toimus 11. veebruaril 1996, kuid seltsi lugu ulatub juba veidi varasemasse aega, mil seltsi eestvedaja Sirje Kuuseorg naasis Rootsi õppereisilt inspireerituna sealsetest külaseltside traditsioonidest. Seal nähtu andis tõuke ka Lasvas midagi sarnast luua.

Koolitused ja esimesed ettevõtmised

Algusaastate üheks oluliseks märksõnaks olid mitmekülgsed koolitused, mida koostöös Võru Maarahva teabetoaga korraldati. Õpiti lambanahast susside ja mütside õmblemist Rootsi disaineri juhendamisel, valmistati lõhepirukaid Rootsi meeskokkade käe all ning katsetati paljusid tookord uudseid käsitöötehnikaid. Lõpuks oli kogunenud juba nii palju töid, et seltsi kasutuses olevasse rahvamaja kitsasse kabinetti seati üles esimene käsitöönäitus. Peagi liituti Eesti Vabaharidusliiduga ja seltsi juurde loodi vabaharidust pakkuv erakool Lasva Maarahvaõpistu, mis võimaldas Euroopa Liidu rahastusega korraldada üha laiemat valikut koolitusi. Lasva Maarahvaõpistu osales kuni 2018. Aastani mitmes Eesti Vabaharidusliidu koordineeritud programmis, mille toel korraldati ligi viiskümmend erinevat kursust.

Lõbusad lasteüritused ja legendaarne imeline Jõulumaa

1996. aastal algatas selts kaks toredat ettevõtmist. Üks neist oli 3–7-aastaste laste spordipäev, mida korraldati 16 suve. Teine oli laste suvine käsitöö- ja folkloorilaager – praeguse nimega laste huvilaager – mis toimub tänavu juba 30. korda. Sama aasta detsembris avas Lasva rahvamaja uksed Imelise Jõulumaana. Esimesel aastal põhupallidest loodud muinasjutuline jõulukombeid tutvustav õhkkond, edasistel aastatel majja ehitatud liumäed ja mängitud etendused tõid Lasvale lapsi ja peresid üle kogu Lõuna-Eesti. Jõulumaa tegutses seltsi eestvedamisel kolm ja rahvamaja eestvõtmisel kolm aastat.

Oma käsitöömaja ja portselanmaali traditsioon

1997. aastal remonditi ja sisustati Hasartmängumaksu Nõukogu ja Hollandi Fondide ühenduse toel tühjana seisev söökla laohoone seltsimajaks. See andis seltsile kahekümneks aastaks kindla tegutsemispaiga, kus toimusid nii kursused, töötoad kui ka mitmed rahvusvahelised koostööprojektid. Kandvamaks ja tänaseni toimivaks kujunes portselanmaali huvi, mille käivitamiseks soetati kõrgkuumusahi, värvid ja vajalikud töövahendid. Tänu koostööle Soome portselanmaali ajakirja toimetaja Aira Soomelaga, käisid seltsi liikmed kaheksal suvel end täiendamas Reisjärve õpistus Soomes. Aastatel 2003–2006 osaleti seitsme riigi ühises projektis „Portselanmaal kui põlvkondi siduv harrastus“, mis tõi kogukonda rahvusvahelist mõõdet.

Inspiratsioonireisid ja tänane tegutsemine

Uute ideede ja tegevuste leidmiseks toimuvad inspiratsioonireisid. Viimaste aastate sihtkohad on olnud Raplamaa, Alūksne Lätis ja Järvemuuseum Võrtsjärve ääres – igalt poolt on kaasa toodud ideid ja mõtteid, mida kohapeal juba meie olusid ja eripära arvestades on saadud rakendada.

Lasva Käsitööseltsil on läbi kolme aastakümne olnud oluline osa kogukonnaelus, ühendades inimesi ja ühist tegutsemisrõõmu. Jätkuvalt korraldab selts kursusi, mis on avatud kõigile huvilistele. Kursusi, mis lisaks uutele oskustele pakuvad rõõmu oma kätega tehtust. Kursused on osalejatele heaks vahelduseks igapäevasele rutiinile. Seltsi liikmed panustavad meelsasti kogukonnaüritustesse – olgu see siis pannkookide pakkumine, õpitubade läbiviimine või käsitööd ürituste auhinnafondi.

Lasva Käsitööselts tähistas 30. juubelit piduliku koosviibimisega

12. veebruaril peeti Lasva Käsitööseltsi juubelipidu Lasva rahvamajas, kuhu olid kutsutud külalised ja koostööpartnerid. Juubeli puhuks oli ette valmistatud ülevaade seltsi kolmekümne aasta tegevusest nii sõnas kui pildis. Välja oli pandud väike näitus, mis andis hea ülevaate seltsiliikmete loomingust ja käsitöökursuste mitmekesisusest läbi aastate. Muusikalist elamust pakkusid Aare Pai ja Sulev Sulliwan Müürsepp, kelle esinemine lõi saali sooja ja rõõmsa meeleolu. Pidusöögiks pakuti kohvi ja tee juurde soolase täidisega pannkooke ning torti.

Juubeli puhul olid seltsi õnnitlema tulnud Võru maakonna rahvakultuurispetsialist Aigi Pall, kes andis seltsile üle Eesti Rahvakultuuri Keskuse tänukirja panuse eest käsitöötraditsioonide hoidmisel. Tunnustavaid ja kiitvaid sõnu jagasid vallavanem Raul Tohv, abivallavanemad Piret Otsatalu ja Juris Juhansoo ning Võru valla kultuuri- ja noorsootöökeskuse direktor Maarika Rosenberg.

Lasva Käsitööselts tänas Võru valda võimaluse eest kasutada rahvamaja ruume ning saadava tegevustoetuse eest. Samuti toodi esile vallas toimuvaid MTÜde ühiseid koosolemisi ja väljasõite, mis annavad inspiratsiooni ja soodustavad koostööd. Seekord oli seltsil rõõm oma sünnipäeval seda ringreisi seltskonda võõrustada ja nende õnnitlusi vastu võtta.

Pärast ametlikumat osa said osalejad kätt proovida kolmes töötoas. Nahkehistöötoas meenutati seltsi algusaegu, sest just sellest käsitööliigist sai seltsi tegevus omal ajal alguse. Kinkekoti meisterdamise töötoas valmisid kotid, kuhu sai panna õnneloosis võidetud esemeid. Järjehoidjate töötoas valmistuti aga lähenevaks sõbrapäevaks, et igaüks saaks soovi korral sõbrale isetehtud kingituse kaasa võtta. Lasva Käsitööseltsi 30. juubel oli südamlik ja loovust täis sündmus, mis andis seltsiliikmetele indu edasiseks tegutsemiseks.

Lasva Käsitööseltsis tegutseb 30 liiget ning seda juhib kolmeliikmeline juhatus: Sirje Kuuseorg, Tiiu Hirv ja Tea Kallaste. Juhatust abistavad raamatupidaja Diana Krebetsk ja Maarika Helde.

Sirje Kuuseorg

Lasva Käsitööselts